õnn

Tere taas.

Täna ma jätan toitumis ja treenimisteema kõrvale.

Minu usaludust on väga raske endale saada, mind enda poole võita on väga keerukas ning saada sõbraks minuga, igaüks seda ei suuda ega saakski.
Ma olen väga kinnine inimene, ma oleksin nagu emalõvi,kes kombib ja maitseb ja hiilib vaikselt, enne kui avab suu ja midagi ampsab.
muidugi ma räägin .. üritan rääkida, aga isislikust elust hoian ma vööraid kõrvale. see ei ole.. see ei huvitakski tegelikult vöörast,vaid ta lihtsalt üritab jututeemat õhus hoida.

Kuna ma olen nii valiv ja tihti eemaletõukav.. siis ometigi ma ei ole üksi. Mul on mu sõbrannad ja sõbrad. Minujaoks on mu sõbrad need, kellega koosolles ma tunnen, et ma võin olla mina ise. ma tunnen ennast vaba kui lind ja võin siristada kõigest mis pähe tuleb. see ongi see, mis on hea.
Ometigi tuleb ka mul ette olukordi, kus ma suudan teise osapoolega oma suhted nii nässu keerata, et mitte kumbki meist ei tee seda esimest sammu, et anda endast märku. Mida kauem ma olen oma sõbranna häält kuulmata olnud.. seda suuremaks muutub igatsus, teadmatus..
Ma olen kange inimene, nii nagu seda on ka mu sõbranna. me oleme täpselt sellised, nagu ehk olema ei peakski. samas midagi pole teha, elu on kummaline.´

Armastusega on samamoodi, mida rohkem neid kuid, nädalaid, aastaid , päevi juurde tuleb, seda rohkem ma tunnen, sügavas südamesapis, et peale ilusa armastuse, olen ma saanud enda kõrvale ka parima sõbra.
Meie elud on kuidagi väga hästi, loomulikul viisil kokku sulanud.Usun, et seda arvab ka Meelis ise. Suhe teineteisega pole olnud meil mitte alati päikseline.. tuleb ette ka neid hetki, kus on äikesepilved peakohal ja nagu tundukski, et need jäävadki sinna.
aga see on normaalne. tülid teevad tugevamaks. musipai armastan sind ..

palju õnne , armastust ja päikest teileo

suviii

Kaunist õhtut..


Mu seekordne positus on veidike teistsugune vist. Sest ma lihtsalt soovin öelda, et mul on vapustav mahlapress. :D just mahlapress.
Olin nüüd nädala Tallinnas ja seal mul ei ole veel enda mahlapressi .. tähendab, pole veel ostnud või siis pole ostetud :) Lõpuks tundsin värkeltpressitud mahlast ja mahetoodetest nii puudust, et läksime poodi ja ostsime mingi värske apelsinimahla.. aga ausalt, see oli jama selle kõrvalt, mida ma muidu joon ja ma arvan, et igakord kui ma tallinnasse sõidan, ei ole mul mõtet vedada sinna mahlapressi, sest esiteks ei mahuks see kuskile, oma suuruse pärast ja teiseks mul niipalju muidki asju mida ma sinna tassima pean järelikulr peab ka sinna endale mahlamasina ostma :)
Kui koju jõudsin, ostsin poest 3kg apelsine ja esimese asjana , tegin mahla.. ja niiiii hea oli , sellline mõnus värskendus..
rääkisime juba taaduga ka , et ta teeb omale aedvilja ja juurvilja aiamaa, et ma saaksin käia ja korjamas enda jaoks vajalike vitamine  ja otseloomulikult ka rediseid- oi ma jumaldan neid !
ja maasikaid .. sõin nädalavahetusel meeletutes kogustes neid. head olid :) kuigi hoopis midagi muud ,kui suvel vanaisa aiamaalt käia noppimas marju . neid ei anna võrreldagi.


Aga kui rääkida nüüd treenimisest ja söömisest. siis ütlen ausalt, asi on jama. ma ei viitsi, minus ón mingi laiskususs sees. midagi ei viitsi teha.  Süüa mul lihtsalt aega ei ole hommikuti , tunnid venivad koolis pikaks, ning vahetundide ajal ma lihtsalt süüa ei jõua, ning tavaliselt esimene sööögikord on mul õhtu kell 17:oo. kohutav ma tean.. ja siis äkitselt ma imestan, vau palju mu kehasse toitu mahub..
Jooksmas ma ikka käin, aga vaevaliselt, peale oma toimetusi , olen ma väga väsinud ja tegelen kooliasjadega ja pärast mul lihtsalt kellavaadates on tunne, et täna jääb jälle vahele .
Tahaksin niiii ratta kilomeetreid sõita, aga mu ratas leidis, et nüüd on aeg kõplikult aeg otsad anda.
Ja ma nüüd leidsin, et ma tahan uut ratast ja pean selle ka saama :D :) 
aga muidugi ma pean seda ütlema , et vähemalt vitamiinivarud saan ma kätte, sest mul on mu mahlamasin :D!

aga muidugi  ma pean ütlema, et kuigi ma ei tunne ennast viimasel ajal üldsegi hästi, siis ma tean, et ma üritan natuke rahulikumalt võtta ja trennidest hoiduda. ja arvatavasti teen seda ka edaspidi, et lõplikult saaksin terveks.

 

Jõusaal

Olen kurb, ütlen kohe ära.

Mul tekkis nüüd uute positustega korralik paus . Miks ma siis nii kaua venitasin  uue positusega? Tekkisid lihtsalt sellised masendavad olukorrad, aga nüüd ma loodan, et olen sellest stressist natukeseks eemal ja hakkan vaikselt ennast paremini tundma.

Üldiselt ei ole ma väga suur jõusaali külastaja , sest kodus on mul see täiesti olemas, aga vahel ikka, satun sinna.. nii vahelduse mõttes. Käisingi paar päeva tagasi jõusaalis ja igas jõusaalis leidub selliseid " noori musklikasvatajaid", kes on endameelest ässad tegelased. Need on jõusaali peal kõige naljakamad külastajad, ei ole ilus kellegi üle naerda ´ja tavaliselt ma ei teegi seda. Need tüübid konkreetselt veedavad aega ainult oma käsi treenides ja siis alumine osa jääb venitamata ning lõpptulemus on nagu makaron.
Palju leidub ka noorukeid, kes kohe panevad makismaalse raskuse peale ning hiljem, on neil näos peaaegu, et veresooned väljas.
Ega minagi alustasin 2 ja pool aastat tagasi nullist.. Ma olin täitsa tavaline ümmargune kakuke, kes ei teadnud spordist ega tervislikust toidust midagi. Minu elusoli palju krõpsu,koolat ja maiustusi.
Spordi juurde sattusin justtänu isale, hiljem sain tänu headele hinnetele ka omale personaaltreeneri, kes mind edaspidi juhendas ja õpetas. Oi see oli kallis lõbu.
Mäletan, et esimene mis ta mulle ütles , oli et sa oled nii väike ja lühike, et  huvitav oleks teada , kas sa üldse midagi tõsta jõuad. Ma ei võtnud seda solvanguna, kuna ma tõesti polnud tegelenud spordiga , ega teadnud sellest midagi. Tagantjärgi mõeldes esimene asi mis ta minult veel küsis oli see, et mis sa minult ootad? Tean, et peas käis sada mõtet ühes sekundis läbi, et " oo kõhulihaseid, jalgadelt pekki kaotada ja käelihased" aga öelda suutsin vaid seda, et ma tahaksin, et sa mind sportima õpetaksid! :)
Tee treeneriga oli lühike, aga täis uusi teadmisi ja kogemusi. Põhjus oli vist selles,et ma olen püsimatu inimene,  tüdinen kiiresti ja ma tahan vaheldust ja ma leidsin , et ma olen nüüd piisavalt iseseisev ja tark , et jätkata üksi seda teekonda ja see röövis meeletult mu raha :D!

 

 

 

Kõik välja ! ilm on ilus.

Pange jooksudressid jalga võtke hea tuju kaasa ja laske kilomeetritel oma jalgeall minna !

miumiumiuuumauuu

 

 

'

 

                                               


Ilusat laupäeva :)!

Tervituś sõbrad

Pole kunagi julgust olnud kirjutada sellest,mida hetkel hing ihkab, ilmselt sai saatuslikuks liigne hoolimine sellest, mida teised inimesed minust arvavad.Nüüd ma olen vanem ja targem ning kui hing tõesti midagi kirjutada ihkab, siis tagasi hoida end on täielik lollus.
Arvan, et blogi on pigem mulle endale, sest ma ei arva, et ma oleksin nii tark, et mul oleks kellegile midagi õpetada või midagi inspreerivat jagada.
Eelkõige ma arvan, et mu blogiteemad hakkavad olema toitumise ja spordi teemadel ja arvan, et ka mõne posituse ridade vahelt võib välja lugeda ka kõigestt, mida ma igapäevaselt kogen :)
Kindlasti tuleb ka välja lõpuks see, miks on minujaoks nii oluline sport ja tervislik eluviis, kõik tuleb päevavalgele :)

Nautige ilusaid ilmasid :)!