õnn

Tere taas.

Täna ma jätan toitumis ja treenimisteema kõrvale.

Minu usaludust on väga raske endale saada, mind enda poole võita on väga keerukas ning saada sõbraks minuga, igaüks seda ei suuda ega saakski.
Ma olen väga kinnine inimene, ma oleksin nagu emalõvi,kes kombib ja maitseb ja hiilib vaikselt, enne kui avab suu ja midagi ampsab.
muidugi ma räägin .. üritan rääkida, aga isislikust elust hoian ma vööraid kõrvale. see ei ole.. see ei huvitakski tegelikult vöörast,vaid ta lihtsalt üritab jututeemat õhus hoida.

Kuna ma olen nii valiv ja tihti eemaletõukav.. siis ometigi ma ei ole üksi. Mul on mu sõbrannad ja sõbrad. Minujaoks on mu sõbrad need, kellega koosolles ma tunnen, et ma võin olla mina ise. ma tunnen ennast vaba kui lind ja võin siristada kõigest mis pähe tuleb. see ongi see, mis on hea.
Ometigi tuleb ka mul ette olukordi, kus ma suudan teise osapoolega oma suhted nii nässu keerata, et mitte kumbki meist ei tee seda esimest sammu, et anda endast märku. Mida kauem ma olen oma sõbranna häält kuulmata olnud.. seda suuremaks muutub igatsus, teadmatus..
Ma olen kange inimene, nii nagu seda on ka mu sõbranna. me oleme täpselt sellised, nagu ehk olema ei peakski. samas midagi pole teha, elu on kummaline.´

Armastusega on samamoodi, mida rohkem neid kuid, nädalaid, aastaid , päevi juurde tuleb, seda rohkem ma tunnen, sügavas südamesapis, et peale ilusa armastuse, olen ma saanud enda kõrvale ka parima sõbra.
Meie elud on kuidagi väga hästi, loomulikul viisil kokku sulanud.Usun, et seda arvab ka Meelis ise. Suhe teineteisega pole olnud meil mitte alati päikseline.. tuleb ette ka neid hetki, kus on äikesepilved peakohal ja nagu tundukski, et need jäävadki sinna.
aga see on normaalne. tülid teevad tugevamaks. musipai armastan sind ..

palju õnne , armastust ja päikest teileo